DIY

Kaltsust kaaslaseks nr 9

Üks meie tore osaleja nägi meie käsitöölahingus aga hoopis teistlaadi võimalust. Võimalust, millele me isegi ei tulnud 😀
Lugege ise :

Tere,

Kui pole ammu käsitööd teinud, siis käsitöölahing on kindlasti selline ettevõtmine, mis lükkab selle hoo käima ja enam pidama ei saa. Mul on teine sõber veel, kes pimedatesse sügisõhtutesse omale kaltsust kaaslast tahtis. Nii saigi ruudulistesse pükstesse ja kremikasse lappi käärid külge ja augud sisse lõigatud. Ja jällegi on mu ustav singerimasin sajandeid vastu pidanud.

 

Aitäh Teile teie ettevõtmises, sest minul on nüüd kaks sõpra saanud kaisuka!

Liina 

 

kaltsust koerale kont

 

Meie omaltpoolt aga ütleme: “Liina, sa jõuad veel midagi teha. Tervelt 2 päeva on ju  aega!”

Advertisements

Kaltsust kaaslaseks nr 7

Meie postkasti potsatas juba seitsmes kaltsust kaaslane. Tundub, et salajasi osalejaid on veel mitmeid 😀

Liina kirjutas meile nii :

“Tädi õmbles lapsele jänku.

 Tumesinine materjal on vanast diivanikattest, lilleline sinine retro pluusist ja helesinise kaelaräti materjalist pidi tädil ammu- ammu aega tagasi põhikooli käsitöötunnis saama seelikuks, aga nii ei läinud.

Jänku sisuks on vana padja vatt.

Vahvaid aegu saab nüüd palju olema.”

 Liina

kaltsust kaaslane nr 7

 

Tulge aga osalema! Aega on veel tervelt nädal!

Kaltsust kaaslane nr 6

 

 

Käsitöölahingu järjekorras juba kuues kasvandik. Seekord vahva kilps. Tundub, et terve loomariik saab meie projekti raames lõpuks esindatud 😀

“Tere,

Kuna meie lastele ja tuttvatele meeldib, siis mõtlesin, et näitan ka teistele. Selline  kilpkonn sai vanast diivani katteriidest uue elu. Rõõmuks lastele ja ka suurematel mõnus peal istuda. Täidiseks vanad padjad, mis mitmete pesemiset järel pea all enam väga mõnusad ei olnud. Õpetus ja lõiked ajakirjast Pere ja Kodu.

 

Vanaema Tiiu”

P1060689 P1060693

Kaltsust kaaslane nr 2

Meieni on juba jõudnud järgmine käsitöölahingu töö. Nagu te juba teate, siis teema, mis kestab 1.septembrini on “Kaltsust kaaslaseks” ehk taakasutusmaterjalidest tuleb meisterdada üks tore mänguasi.

Meieni jõudis järgnev kiri Kädilt koos fototõestusega:

Tere!
Saadan Teile pildid oma tehtud nukust. Täpsemalt baleriinist. Täidiseks sai vana padja läbi pestud sisu ja, et jalad ning käed ikka painduks sai sisse aetud alumiiniumtraat. Nukk ise sai tehtud kunagi kardinatest ülejäänud ribadest,juuksed vanast t-särgist ja kleit samuti vanast kardinast ning keha tegemisest ülejäänud ribadest.
Päikest Teile ja aitäh imetoreda väljakutse eest. Mina nautisin tegemist ja minu laps naudib nüüd tulemust.
Algmaterjal

Algmaterjal

nukuga.JPG 3 nukuga.JPG 2 nukuga.JPG 5 nukuga

 

Nobedaid näppe kõigile. Aega osa võtta on veel tervelt 12 päeva!

DIY: Anna lõngale uus elu…värvi see ära!

Toome Teieni laheda loo sellest, kuidas käsitööline on selline inimene, kes lihtsalt ei saa istuda niisama käed rüppes kui teised midagi koos teevad 😀 Nimelt hakkas eile ehk laupäeva hommikul estGILDi teine käsitöölahing, kus eesmärgiks oli valmistada poekott teatud tingimustel. Kuna meil aga hetkel veel pole tähtaeg kukkunud ja kotti võib esitada südaööni, siis sellest postitus tuleb veidi hiljem.
Tegelikult juhtus selline lugu, et Kaja tahtis väga meiega koos mõõtu võtta, aga kuna tal puudus õmblusmasin, siis seekord jäi ta kõrvale ning leidis midagi sarnast, aga ometi erinevat, mida teha. Erinevat, kuna ta ei teinud kotti, sarnast kuna tegu on taaskasutuse ja uue elu andmisega millelegi. Nimelt leidsi Kaja, et tal on just õige aeg päästa üks hulk lõnga. Järgnevalt edastame Teile protsessi läbi Kaja silmade ja kogemuste:

Kõik sai alguse sellest, et üha sagedamini hakkasin murelikult mõtlema sellele,mida teha valgest maavillasest lõngast,mida on mulle kingitud ja  niiama toodud.Igati popp teema on taimedega värvimine, aga minu jaoks need pastelsed toonid jäävad liiga tuimaks, mulle meeldivad säravamad toonid. Otsisin siis netist kanga värve villasele, aga nende hinda nähes kadus soov ära, kuni sattusin juhuslikult blogisse, kus kirjeldati lõnga värvimist vanade nö tühjade vildikatega. Kuna mul vildikaealist last veel pole, siis hakkasin igaltpoolt küsima, kas kellelgi on juhuslikult  ära anda. Ühtlasi meenus mulle, et mul on enda lapsepõlvest järgi mõned vildikad. Alguses olin muidugi skeptiline, et ega 15a vanadest vildikatest ju enam värvi saa. Leidsin oranži, türkiissinise ja tumerohelise vildika ning neoonrohelise markeri.Võtsin neil siis sisud välja, kiled viltidelt ümbert ja panin vildid nelja erinevasse 0,5 l purki sooja vette likku. Tunnike maldasin oodata ja olidki värvid valmis. Võtsin suure poti, kuhu need 4 purki ära mahtusid. Lisasin igasse purki sortsu äädikat, mis töötab värvi kinnitina. Potti panin natuke vett ja ajasin pliidil vee keemiseni. Siis võtsin 115 g lõngavihi(antud lõng on prügimäele minekust päästetud), kastsin vees märjaks ja toppisin purkidesse ning kuumutasin 30 minutit. Siis keerasin tule kinni ja lasin lõngal jahtuda. Jahtununa pesin lõnga, üllatusena ei eraldunudki sealt värvi. Muide purkides oli ka nüüd läbipaistev vesi. Niipalju õppisin, et kui ei taha, et lõngale valget osa jääks tuleb enne kuumutamist lõnga purki toppimine korralikult teha, pärast pole enam värviraasugi purkides. Värvitud vihist pilti tehes tundus töö tulemus natuke nigelavõitu, aga mis seals ikka. Riputasin lõnga  kööki kuivama, seal oli peale kütmist kõige soojem.
Õhtul peale sauna, umbes 8 ajal, oli lõng kuiv ja laste magamapaneku ajal asusin siis seda kerima, ei kannatanud oodata uut päeva. Kerituna ei tundunudki asi kõikse koledam 🙂
Pühapäeva hommikul pannkooke küpsetades võtsin ette proovilapi kudumise. Nii põnev oli teada saada, mis sellest “inetust pardipojast” välja tuleb. Kokkuvõtteks: elus esimese lõnga värvimise kohta tuli päris kenake teine 🙂
Nüüd tuleb vaid välja mõelda, mis selle iluduse lõpp-produktiks saab.
 Kasutasin Karin Güldere avaldatud õpetust : www.digar.ee/arhiiv/en/download/99247
 Kaja Kelder
Fotod töö käigust:
lõnga värvimine vildikatega
lõnga värvimine vildikatega
 lõnga värvimine vildikatega
 20140405_221245  
lõnga värvimine vildikatega
Kaja armastust värvide vastu saab näha aga tema töödes, mis on saadaval ka estGILDi e-poes: (klikka fotol ja satud vastava toote infolehele)
14 aaa randmesoojendajad
Toredaid tegemisi ka edaspidiseks Kaja!

Tee ise: kolmejalgne moekaks

DIY:  Fashionable three-legged chair

This story talks about a sad chair and how she found a new loving home and got a new fashionable look.

Kui paljud inimesed on veendumusel, et mööbli restaureerimine ja uuendamine jäägu vaid meistritele ja on väga keeruline töö, siis mina sellega kahjuks täiel määral nõustuda ei saa. Loomulikult kui tegemist on antiikse esemega, perekonna reliikvia või eriti kalli mööblitükiga, siis päris ise asja kallale hüpates võib kasu asemel pigem kahju sündida. Samas aga lihtsamate tumbade, toolide ja isegi diivanite – tugitoolide puhul tihtipeale piisab vaid tahtest, pealehakkamisest, pintslist, värvist, klambripüssist ja kangast.

Näitaksin Teile kolmejalgset taburetti, mis sai kõigest paari tunniga (või siis veel lisaks paari tunniga :D) täiesti uue välimuse.

Ehk elas kord üks kolmejalgne õnnetu taburet, mis taheti ära visata kuna nägi logu ja väsinud välja.

tooli tuunimine vana tool uueks

Kuna aga Jane, kes näeb kõiges vanas, millegi uue tegemise võimalust, sattus sellele koletule teole peale, siis taburet seekord oma lõppu ei leidnud. Hoopis viidi uude koju ja jäeti seisma ja oma aega ning inspiratsiooni ootama. Inspiratsioon saabus siis kui Jane sai omale päris oma käsitöötoa ja pika lauapinna, kus õmblustöid teha. Tasapind aga oli nii kõrge, et tavalise tooliga selle taga istudes oleks vaid nina lauale ulatunud. Siis meenus tool, kolmejalgne, mis on kõrgem kui tavatoolid.

Pintsel, värv, veidi liivapaberit ja tool oli juba hulga rõõmsam.

tooli värvimine tooli värvimine

Kuna käsitöölised teatavasti istuvad päris palju, vähemalt õmblemise ajal, siis oli oluline ka see, et töö ajal pepu ära ei põruks ning tool sai endale pehmenduse. Kasutuse leidsid seisvad vatiinijäägid, mis klambripüssi abil kinnitati.

toolidele pehmendus toolipehmendus toolidele pehme kate toolikate

Edasi ei olnud vaja enam muud kui meisterdada toolile vahva kate. Kuna koju oli kogunenud üksjagu puuvillase heegelniidi jääke, siis sai taburetile pähe heegeldatud värviline barett. Sellise suureks plussiks on kerge eemaldamine ja pesemine vajadusel. Jalga sai taburet endale vahvad värvilised põlvikud. Lõpptulemus väga viisakas ja omanäoline.

Ps. Kuna tagasisidena öeldi ka mulle seda, et miks sa puitu rikud ja oleks võinud naturaalseks jätta, siis vastan, et see oleks olnud liialt keeruline. Esiteks oli puit juba päris puretud ja teiseks olis seal peal mingi vana põrandavärv, mida lihvida ei õnnestunud maha (ainult veidi karestada, et uus värv peale jääks) ja muid vahendeid ma lihtsalt ei viitsinud ega tahtnudki kasutada. Hambapastaroheline toon oli just see, mis mulle meeldis.

Tool on teeninud mind ustavalt ja seda postitustki kirjutan hetkel just oma kirju baretiga taburetil istudes.
Nii, et pintslid kätte ja tegudele!

toolile uus kate toolile uus kate toolile uus kate toolile uus kate toolile uus kate toolile uus kate toolile uus kate toolile uus kate toolile uus kate toolile uus kate

Tee ise: sallidest pleed

Kirjutan Teile kallid lugejad veidi endast lähemalt. Nimelt minu armastusest asjade vastu. Erinevate materjalide, kujundite, vormide vastu. Näiteks on mul selline suur kiiks, et ma näen kõikvõimalikes vanades, mõnele teisele inimesel täiesti kasutuna tunduvates asjades, tohutut potentsiaali muutuda millekski uueks ja huvitavaks.
Kui mulle satub kätte mõni vana ja eriti XXXXL suurus kittelkleit, siis on sellel tavaliselt maailma kõige ägedam kangas ja veel ägedamad nööbid. Mida siis peale hakata? Kangast saab kasutada lapitehnikaks või tegelikult kõigeks, mida kangast üldse teha saab.

Nööbid…no nööbid on minumeelest ilusad ka niisama läbipaistvas purgis kapil seistes 😀 Ja neid saab kasutada ehetes, rõivastel, kaartidel..

Seega pole kunagi hirmu, et ma mõne asja, millel on nööbid küljes, ära viskaksin. Alati lõikan küljest ja pistan purki oma aega ootama.

Wc-paberi rullid. Palju võimalusi meisterdamiseks lastega, kingipaki ja jõuluehete tegemiseks. Ning teada tõde on see, et kui viskad rullid ära juhuslikult, siis on neid õige pea vaja.

Kommikarbid…teate need asortiikommide omad. Ideaalsed kasutada lahedate jää- või jogurtikuubikute tegemiseks,

Pandlad, lukud, klõpsud, haagid…vanade asjade küljest ära harutada ja hoiule! Neid läheb vaja! Uskuge või ei, varsti näete et läheb !

5 fliisist salli, mida elus kaela ei pane. Neid on ka vaja. Ilmtingimata. Ja kohe saate teada miks.

Elasid kord 5 fliisist salli, mida ei kandnud mitte keegi. Ei teagi, miks täpselt. Nende omanik oli nad kusagilt saanud ja riiulile pannud. Aga see omanik teadis täpselt, mida ta teha tahaks. Teadis, aga ei teinud, lükkas muudkui edasi. Sallid lesisid kapis ca 3 aastat kuni ühel päeval tuli pisike tüdruk ema juurde ja ütles, et jube igav on. Ja sel hetkel ema teadis, et sallid tuleb kapist välja võtta. 15 minutit hiljem oli 9 aastane piiga 5 salli kokku õmmelnud ja uue elu hoopis pleedina andnud. Väga mõnusa pehme ja sooja pleedina.  Sallid ei olnud sama pikkusega ja ei olnud vajagi. Omanäoline , kordumatu ja ainulaadne…just see see ongi.
Pilt

Pilt

Pilt

Pilt

Pilt

Pilt

Pilt

Taaskasutus on mõnus! Ja oma lapse tehtud pleed maailma kõige soojem!